Nüüd ta siis on käes - külm, karge ja päikesepaisteline talveilme. Just selline, mis hakkab vaikselt saabuvate pühade tunnet minu sees kasvatama. Ja alati, igal aastal enne pühi, tekib mul väga suur soov igasuguseid kaunistusi, kaarte, kingitusi jms meisterdada.
Rääkimata isetehtud piparkookidest - isetehtud taignaga. Oleme lastega jõudnud juba kahel korral ja vähemasti kuus plaaditäit piparkooke küpsetada/ kaunistada.
Ma hindan isetehtud jõulukinke väga, sest usun, et kingituse tegija paneb kinki valmistades sinna sisse ka oma südamesoojust. Just sellise tundega teen oma kingitusi mina ja loodan kogu hingest, et ka kingisaajal hakkab südames natuke soojem.
Toredat alanud advendiaega isetehtuga!
Laudlina raskustele maalisin ornamendi peale akrüülvärviga. Raskuste valmistamisest olen blogis varasemalt kirjutanud.
 |
| Laudlina raskused |
Isetehtud küünlalaterna jaoks on vaja mõnda vana klaaspurki, natuke traati, siidipaberit ja kas PVA liimi või lakki.
Tütar kleepis siidipaberist kujundid klaasile ning siis katsime selle PVA liimiga, kuna spetsiaalset lakki ei olnud. PVA liimiga kattes tuleb arvestada, et pluss kraadide juures on lakk siiski märg ja siidipaberist kaunistused kipuvad ära tulema, seda vaid juhul kui neid puutuda.
 |
| Siidipaberiga kaunistatud küünlalatern |
Pudelikorkidest lumememmed kuuse külge on veel valmimisel. Lapsed värvisid lumememmede kehad näpuvärviga, seejärel katsin mina need sädelusega ning näo joonistas vanem laps peale markeriga. Samuti värvis kübara markeriga. Puudu on veel ninad ja riputuseks mõeldud pael.
 |
| Pudelikorgist lumememmed valmimisel |
